Kõige lemmikum.

First!

Juujuu, esimene juuni ongi käes, kuue päeva pärast olen vana.
Harjumatu on ikka veel, et kell saab seitse ja õues särab päike ja on 20 kraadi sooja. Veel imelikum on vaadata aknast välja kella kümne aegu ja näha päikest ikka veel taevapiiril. Aga I love it! Linnukesed laulavad ja jalutada on megamõnus. Poodi lähen ka jala ja tulen tagasi ka jala kui tahan! Ei mingit riidesse toppimist, mütsi ja salli, villaseid sokke, sukapükse. Hea, kui tossugi jalga tahad panna, pigem mingid flätsid juba. Oh suvi, suvi, sa oled ülimalt teretulnud! Ja roheline on õues! Täiega roheline! Paratamatult kevadel jalutades tuleb naeratus näole, sest nii mõnus on lõpuks talvest välja saada. Need üheksa kuud pimedust ja vastikust.
Eksamid on ka põhimõtteliselt läbi, niivõrd kuivõrd hästi need ka sooritatud said. Palju on veel võlgasi ja enne 2015. aastat ma ilmselt kooli ei lõpeta. Või siiski, maailm saab ju järgmine detsember otsa. *phew!*
Suveks Pärnusse! Peab mingi tööotsa ka leidma maast omale, aga.. do not want! Tahaks, et oleks rahapuu, siis ma tripiks terve suvi Eestis ringi lihtsalt. Aga no ettekandja tööd enam küll ei tahaks, see on ikka surm küll. Aga ei tea ka, mida tahaks. Aa, pfff, just ütlesin ju, et rahapuud tahan! Jobu.