Vaba kolmapäev.

Nädala kese on minul koolist vaba. Päev, mil saab kaua magada, logeleda ja näiteks morfoloogia koduseid asju järgmiseks päevaks teha.. mida ma ei ole siiamaani teinud. Ei maganud ma ka väga kaua. Olen ju kuulus kaheni magaja, aga täna olin pool 11 juba voodist tõusmas ja kakerdasin köögis. Tõin täna oma uhiuue ID-kaardi ära, sest esimene varastati mul eelmine aasta Londonis tööjuurest ära koos mu rahakotiga, milles olid ka mu load. Need aga sain suve alguses juba uued, sest sain vahtratest lahti, aaaw yeaah! Ja käisin poes ka, sest oli plaan katsetada kanapastat, mille üle Sandra õla õppisin. Maitse poolest tuli hästi njämm, aga spagettidel õnnestus ikkagi end natukene üksteise külge kleepida ja siis kuju poolest ei olnud nii hea. Aga kuju pole oluline, maitse on põhiline!

Hea, et kolmapäev on vaba, sest nädala kahel esimesel õhtul olin ma purjus.

Esmaspäeval algasid ju tudengipäevad ja käisin siis öö eelsel laulupeol nagu üks korralik tudeng kunagi. Seal olid Kärt ja Saary ja Salben ja Taavi ja Nublu ja me jõime õlut natuke. Laulupidu kestis aga ainult tunnikese ja ma pidin veel Entuga kohtuma. Kohtusingi ja ka Kaia ja Mikuga, kelle juures pärast kooli olin ka kohvi joomas käinud, läksime linnapääle. Tammsaare pargis oli püsti telk, kus noored lõid tantsu ja jõid alkoholi. Me siis hängisime veidi seal ja otsustasime, et läheme klubisse Korter, kus esines Toe Tag. Muusika oli täitsa hea, hip-hop ikkagi ju. Ja siis ma sain esimest korda elus Captain Morgan'i Spiced Gold'i. Yum! Vihtusime tantsu ja viskasime näppe, laulsime kaasa ja püüdsime neile öelda, et lugu, mida me kuulda tahame, on "Kamoon, noh!" Väikse jupi sellest nad esitasid küll, aga kahjuks kõige parem koht jäi esitamata. Tulime sealt ära ja otsustasime, et pole mujale minna, kui Miku ja Kaia juurde väikest rummi lahendama ning Mikul oli ka mingi viin. Hiljem ma nuusutasin ja maitsesin seda viina ja see.. see oli üks hirmus viin! Varsti aga tuli aeg koju minna, aga ühtegi ühistransporti öösel ei liigu ja taksot ka ei võtnud. Entu siis saatis mu veerand teed koju, veerand jalutasin veel ja siis oli kell juba sealmaal, et tuli esimene tramm. Magama sain pool kuus, kooli läksin kümneks.

Teisipäeva õhtusse oli meil planeeritud kursuse tutvumisõhtu Pärnu mnt. piljardiklubis Bamba. Koolipäev on teisipäeviti pikk, poole kuueni välja, mille keskel on kolmetunnine (pooletunnise pausiga) keeleteaduste aluste loeng. Tõsilugu, sel nädalal tegin ma viimasest loengust, Suurbritannia ühiskond ja kultuur, poppi. For shame! Läksin koju, olin netis ja tegelesin.. Raido küsis MSNis, et kas ma mitte eelneval õhtul ei öelnud talle, et lähen koju viimase, mitte esimese trammiga. Tõsilugu, nii ma talle öelnud olin. Kella kolmveerand seitsmeks Viru trammipeatusesse ja Bambasse! Kohale jõudes olid seal juba ees mõned tüdrukud, kellega kohe tutvust hakkasime sobitama. Ühel neidudest tuli ka idee nimesildid teha. Inimesi hakkas aga järjest laekuma, liikusime tagumistesse ruumidesse, mis olid suuremad ning osad hakkasid piljardit mängima, mõned chattisid. Lõpuks oli kogunenud palju rahvast sinna, kus mina mõndade tüdrukutega istusin, lauad lükati kokku ja istuti nii tihedalt kui võimalik. Suruti käsi, öeldi nimesid ja vehiti nimesiltidega. Lõpuks oli seal nii palju inimesi ringis, kui mahtus ja kõik hakkasid ükshaaval ütlema: "Tere, minu nimi on ..." ja teised kõik järgi "Tere ...!" Nii oli hea viis nimesid selgeks saada. Rahvas oli lõbus ja sõbralik, kõik on väga toredad inimesed. Õhtu polnud kaugeltki läbi, kui juba arutasime, millal uut "tutvumisõhtut" teha. Osad olid juba lahkunud, aga tegime ka grupipildi. Varsti otsustasime edasi linna minna. Nii me lärmakad tudengid trammiga sõitsime linna ja läksime Patricusse. Seekord jõudsin koju veidi soliidsemal ajal, nii poole kahe paiku ehk.

Laupäeval on vanaisa 80. sünnipäeva pidu.