7°C

Nii näitab mu arvuti. Päike piilub pilve tagant ja tuuline on.

Laupäeval, on the other hand, oli aga väga päikeseline. Kohe nii päikeseline, et päike äratas mu enne mu kella kümnest äratust ja et ma juba kella kaheteistkümnest rannaliival pikutasin. Aga tuul puhus ning sellili olles oli veidi jaheda võitu. Alles kella poole nelja paiku hakkas tunduma, et "Oh! Päike nüüd võtab!" Jah, olin rannas kaheteistkümnest neljani, iga poole tunni tagant keerasin külge nagu kottlet. Vist kuskil ühe paiku liitus minuga ka keskaaegne klassiõde Mari, kes vihkab naiste plaaži. Süüdistan oma noorust, rumalust ja tahet ruttu pruuniks saada selles, et nüüd selg ja rind põlenud on. Ma ei oska midagi teha ka - käisin külma duši all, mökerdasin hapukoorega ja see pani ka mu ainult haisema nagu ma oleks hapuks läinud piim; täna kreemitasin aloe vera kreemiga ning määrisin aloed ennast ka peale. Homme proovin saialille kreemi. Aga ilmselt see, et duši all end svammiga pesin, ei aidanud kaasa, sest pärast seda oleks nahk justkui veel tundlikumaks läinud. Ohh, seda nooruse lollust! Note to self: järgmine kord esimest päikest võtma minnes kasuta päikesekreemi. Hea, et näkku vähemalt natukene panin, muidu oleks ilmselt hirmus. Minu lohutuseks aga on ka David "nagu keeduvähk".. tsiteerides ema. Nad käisid ka rannas. Ma aga ei taha teada, kui šokolaadine on mu ema. Tal on tõesti nii, et on kaks minti päikese käes ja plaks-plaks pruun.

Kui aga reedel koju jõudsin, sain minišoki - keegi tark on maja eest kõik sirelipõõsad likvideerinud! Ma olen marus! Nii hästi lõhnasid alati. Emme eelmine suvi õnneks oli pilte maja ümbrusest teinud:

Ma olen kindel, et sellega on seotud need uued naabrid, kes eelmine aasta siia kolisid. Vastikud.

Pärnus olen muide, jah, ma seda ei maininudki veel. Aga kui te väga nupukad olete, siis saite sellest juba aru. Või teate seda juba varajasemast, sest olen seda MSNis ja Facebookis kuulutanud. Hea on olla, nagu ikka. Tagasi lähen alles neljapäeval või reede hommikul, sest Laura peab reedel sünnat. Ja siis tulen laupäeval tagasi Pärnusse, sest emme ja David tulevad ning Sandraga teeme ära selle kevadise rannastseeni, võib-olla toimub meil klassigrill ning pühapäeval peaks olema väiksed talgud ja söömised perega; siis jälle Tallinnasse, sest esmaspäeval hispaania keele eksam, mille jaoks ma siin praegu hirmsasti õppima peaksin. Natuke olen õppinud ka - otsisin välja vestmiku ja CD, mille ema kunagi omale muretses õpihimus. Paraku kuulas ta CDd alati enne magamaminekut ja jäi pärast mõnda esimest lauset juba magama. Midagi ta siiski oskab.

Tegelt ma avastasin, et kui sa oled hästi palju kõhuli, siis sa ei tunne, et kõht on tühi.