Alturistlik egoist.

Vahepeal käisin näiteks Siimu ja Liisi sünnipäeval. Mul oli kaasas Davidi SLR, tähtsamini oli kaasas mul ka üks ühekordne kaamera, mille kodust leidsin ning mille kehtivusaeg möödas oli. Sellegipoolest tulid pildid välja hoolimata väikestest ära lõikamistest ning tihedast kompositsioonitusest a'la pildi allservas inimene ning ülejäänud pilti domineerib sein.

Gängsterid.

Noored kooki lõikamas.

Liis imetleb minu tehtud kaarti. Ma ei ütle, mis ta ütles, millest see tehtud on.

Siim oli eluõnnes oma kahe liitri Skittlesitega.

Üldiselt on kool ja kodu toimumas taaskord ja sügismasendus on mul päris hea sõps juba. Kole lugu, pole kaht nädaladki koolis olnud. Aga sellest saame üle, eksjuonju! Võtsin sellise huvitava aine sel aastal nagu sissejuhatus eetikasse. Täna rääkisime seal näiteks väärtusest - mis see on, mida inimene väärtustab? Ma tean, et paljud väärtustavad elu. Õppejõud rääkis, kuidas tema vanaisa enne tema sündi enesetapu tegi ning kui ta on oma isalt uurinud, et miks, siis oli põhjuseks see, et vanaisa ei leidnud enam oma elul väärtust olema. Ta oli kõik maha mänginud ja joonud ning nii ta oma väärtusetu elu ka lõpetas. Ilmselt oleks siin päris asjakohane jagada videot, kus inimesed napilt surmast pääsevad, aga ma ei viitsi. Kui on suur tahtmine seda näha, siis mul on see Facebookis olemas ning YouTube'ist leiab selle ka hõlpsasti üles trükkides otsingusse 'a compilation of close calls'. Jaa, asju, mida ma väärtustan, on vähe. Ja juttu oli muidugi ka sellest, et raha ei tee õnnelikuks. Ma kohe mitte ei taha seda uskuda ning arvan, et kui mul oleks hästi palju raha, oleks mina küll õnnelik. Raha eest saab ju nii palju teha! Reisida ja igatpidi ennast lõbustada. Ja kui on eriti palju raha, siis pole tähtsustki, kas sõpradel on, sest siis võiks sõprade eest ka maksta. Mitte, et sõpru osta, vaid et nendele osta piletid ja what not. Jah, raha paneb rattad käima. Teemal olles, euro tuleb varsti. See on küll üks paras jura. Kõik rahad eri suurusega, rahakott koliseb müntidest.
Nädalavahetusel on ehk Pärnusse minek, vaja sealt veidi asju tuua. Nagu näiteks oma vana juustumobiil, sest mu mobla otsustas pildi kotti visata. No okei, kukkus mul kaks korda maha, aga üks neist kordadest oli vaibale! Ja teine alles asfaldile. Ja kukkumiste õhtul veel töötas täiesti, töötas veel järgmine hommikki. Koju jõudsin ja laadima hakkasin, siis otsustas, et enam ei jaksa. Äkki tal oli sisemine verejooks või midagi? Piinles. Vaene loom. Loomadest rääkides, igatsen ma Sämmi. Tahaks teda nätsutada ja sülle võtta, kallistada ja sasida. Ta on Pärnus hoidja Luule juures, väga tore 77-aastane tädikene. Ta ütles, et saavad Sämmiga väga hästi läbi. Luulel on suur aed, seal Sämm saab ringi joosta. Kui ma peakski nüüd Pärnu minema, lähen kindlasti teda vaatama. Sämmi.