Smart-ass phone.

Kõige uuemates uudistes sain ma omale nüüd lõpeks smartphone'i. Nimi on tal Samsung Galaxy Gio ja tundub, et ma ei ole enam kunagi offline. Niigi elan päevast päeva feissis ja nüüd saan teha seda ka trammis, trollis, bussis, rongis ja loengutes, kui mul läpakat pole. Tundub, et nutikate akud aga on justkui aastate vanuste telefonide omad. Kui seal ikka aplikatsioonide vahel ringi sudid ja kõike seda nutti tarbid, kulub aku ka päevaga. Kahega, kui veab. Aga muhe on ta küll. See isegi sisaldab auku, kuhu mu bad-ass kõlarid sisse mahuvad. Seda toredam, et telefonist muusikat kuulates känseldab see ümbritsevad helid. Seda teevad muidugi ka klapid, aga pleieril, mille ma omale suvel ostin, volüümi põhja ajades kostus trammi kilin-kolin ikka tugevalt läbi.
Järgmistes uudistes pean pähe õppima üliõpilaste hümni Gaudeamus. Kolm salmi sellest, tegelikult. Ja nende tõlke. Happy-happy, joy-joy!
Ostsin ükskord "piletid" Rootsi. Venna sõber müüs, oli vaja lahti saada enne sõjaväkke minekut. Alguses tahtis 150 euri saada (neli piletit). Pfff, jajah.. lõpuks müüs 50ga ja oma sõbranjedega konsulteerides, et kas nad tahaks minna, ostsin ära. Selgus, et see on kinkekaart SEB maratonil osalemise eest. Tüüp oli tasuta saanud selle. Blin! No kui nüüd neljakesi läheme, siis teeb see 12 näkku, aga sadamamaksud-asjad ka veel otsa, on vist kuskil 22 näkku. Aga see on ka vist siiski odav. Nomaitea. Igatahes on millaski varsti Rootsi minekut ka ees mul. Mis ma seal teen, ma ei tea, sest olen ju vaesem kui kirikurott ja Rootsis on kõrged hinnad. Mis ma seal ikka shoppan, vaja mul nkn midagi ju ei ole. Aga muudkui tahaks. Muudkui tarbiks.
Novotsis, jälle väike apdeit teile.. kes te veel loete, ma ei tea. Äkki üksi räägin siin? Vahet pole, eks ma enesele peangi rohkem. Siis mul hea vanast peast, kui 40 olen, tore lugeda, mis korda olen saatnud. Vat Rootsis käinud ja puha.. väljamaal! lulz Tsauuuu 40-aastane mina! Oled ikka luuser vä?