Ohe.

Kummikommid, emme tõi. Vabandas, et vale kirjaga on. Psäh!

Emme tuli esmaspäeva öösel koju! Ostsin talle liiliad ning kommikarbi ja kaardi, sest tal oli 14. juuli sünnipäev. Karbi ja kaardi panin ta voodi peale, aga ta ei lugenudki öösel kaarti vaid hommikul, kui ma olin tööle minekuks ärganud. Siis me alles nägimegi üksteist. Üldse ei tahtnud tööle minna ju. Nii ei saa, et emm tuleb koju ja ma lähen tööle selle asemel, et temaga aega veeta. Aga nii see paraku läks.

Ja nii ma olengi kolm viimast päeva käinud tööl, kui ilm on olnud palav ja enamjaolt päikesepaisteline. Teisipäeva öösel tuli küll korra hullu padukat ja äikest. Seda vaatasime emaga köögis istudes ning veini juues. Ning loomulikult nüüd, kui mina olen töölt vaba, on päikeseline pilvine ilm ning tuul puhub ka veidi liiga tugevalt, seega randa põletama ennast minna mul ei õnnestu. Homme on minek Tallinnasse. Grete ja Martin ostsid kahepeale omale auto. Emme sünna tähistamiseks läheme tagantjärgi kuskile kohvikusse või mis see iganes on, Chocolaterie vist, Grete kiidab taevani. Pärast seda läheme veel emme sünnipäeva raames Padise kloostrisse kuulama Mahavoki ja HU? kontserti. Ning siis loomulikult tagasi Pärnusse, et ma saaks laupäeval rõõmsalt jälle tööle minna, hurraa!
Hirmutav asjaolu on see, et juba jõuab kätte august ning suvele tagasi vaadates tekib sama vana küsimus - mida ma tegin? Loomulikult on unustamatud Foreign Beggars'i ja Dub FX'i kontsertid ning loodan, et saan järgmine nädalavahetus Tallinnasse loomaaeda ning kursakatega pidutsema, aga üldjoontes vaatad ikka suvele tagasi ja mõtled: "All the things I wanted to do.." Aeg on raha - kui on üht, pole teist. Või no kui sa oled miljokas, siis on muidugi hoopis teine ooper.