Pretty shoes and beer.

Hellõu! Alustan kolmapäevast..

Käisin siis Mari-Liisiga sushit söömas ja see oli hea! Tore oli ka Mari-Liisi näha üle pika aja ja juttu rääkida. Avastasin ükspäev, et mind ikka täiega hirmutab see, kui ma pean kellegagi kokku saama (olgu vana tuttav või vana parim sõbranna või võhivõõras või isegi praegune tuttav), et meil ei ole millestki rääkida ja tekib piinlik vaikus. Õnneks nii ei läinud meil - meenutasime vanu aegu, vanu klassikaaslasi ja jagasime ideed, et pull oleks kõik alg- ja põhikooliaegsed inimesed kokku ajada.

Viienda klassi lõpp, Mari-Liis keskel, Sandra vasakul, mina paremal (jaa, ma tean, haahaa!)

Kokteil nimega Kollane koer.

Lubasin ju endale, et teen see nädal iga päev pilte. Eile see nii väga ei õnnestunud, neljapäeval tegin natuke tööjuures ja natuke pärast tööd ning täna tegin ka mõned.

Töökaaslane Relen püüab pluusi alla õhku saada.

Niinimetatud miljonivaade meie terrassilt. Meh.

Olen ikkagi ju Saku tiimis! Avastasin, et külmkapi valgus sobiks hästi fotosessioonideks.

Öine Tallinna värav.

Eile oli tööjuures parim see, kui tulid mingid kliendid, kaks meest ja üks naine, ja olid hästi sõbralikud, eriti üks mees. Ja mitte sõbralik nagu want to get in your pants vaid just selline lõbusa laheda olemisega tüüp. Lõpuks tuli ta oma arvet maksma ja küsis: "Kui tihti sind kiidetakse?" Mõtlesin veidi ja ütlesin, et ega väga nagu ei kiidetagi või nii. Siis ta rääkis, et tema ja need tema sõbrad on kõik sellised tööpakkujad inimesed ja nad on väga paljudes kohtades käinud ja teeninduse koha pealt... "Sa oled parim!" Hahaa, sellist asja ütles mulle lihtsalt! Olen üsna kindel, et läksin näost punaseks, loomulikult naerusuu läks kõrvuni ja olin üldiselt suht sõnatu. "Aitäh sulle!" ütles ta ja jalutas minema. Aga midagi pole teha, kui kõik kliendid oleksid sama muhedad nagu olid nemad, võiksin mina ka kogu aeg särada ja oma tööd mõnuga teha. Nagu ma ikka mõelnud olen, et "As a waitress I don't mind waiting [tables] if the clients don't mind waiting." Muidugi sadas veidi ja sain jällegi terrassil panna kokku märgasid laudu-toole. Lahti olime ju kella üheni, aga viimase tunni passisime suht tühja seal. Vaid üks noormees ja neiu tegid tekiilashotid ja läksid jälle minema. "Logelemise eest palka ei maksta" on nüüdseks juba väga vale väljend. Tänapäeval makstakse pealegi. Koju sõitsin ka vihmaga, päris jahe oli, aga väike soojemat sorti dušš ajas asja jällegi jonksu.
Täna oli uni hommikul suhteliselt magus, siiski tuli ennast poole kaheteist aegu üles ajada. Lõunaks tegin omale pannkooke, sest mul ei olnud muud sööki ning pannarite komponendid olid mul vaid olemas. Tegelikult piima varastasin Karmenilt. Aga tõin talle uue! Linnas käisin ka ja nii ma ostsingi omale lõpuks ühed kõrged kingad, mille konts on suisa 13,5cm kõrge. Õnneks on talla all ka väike platvorm, mis kontsa kõrgust ilmselt kolme sentimeetri võrra vähendab. Võrdlemisi odavad olid ka, 479.90 krooni. Pikalt kahtlesin tegelikult, sest selle rahaga oleks nii palju muud mõistlikumat teha.. süüa näiteks. Ja no õlut ostsin ka, sest tahtsin saada ühte head pilti ning tegelikult olen üldse üks õlujoodik viimasel ajal. Aga ainult teatud õlu ja sügavkülma külmalt ning laimiga. Mmk-mmk-mmm!

Mu töökoht siis.

Eesti kõrgeimale purskav purskaev Vallikraavis.

'I put my new shoes on and suddenly everything is right'

'.. I said, hey, I put my new shoes on and everybody's smiling it's so inviting, oh! Short on money but long on time, slowly strolling in the sweet sunshine and I'm running late and I don't need an excuse 'cause I'm wearing my brand new shoes'

Uni sikutab patsist, peaks ilmselt lahkuma. Äkki homme veel viimane postitus enne oma pika töönädala algust. :)