Tundub, et vene keele riigikeeleks võtmine on jälle ametlik teema ja ma tahan selle üle juurelda. Täna trollis üks naine vajas vankriga abi ning pöördus ühe neiu poole.. vene keeles. Kust ta võttis, et neiu vene keelt räägib? Kui ma Inglismaal elasin, siis kellestki näiteks mööda minnes ma ei öelnud "Vabandage", sest äkki on ta eestlane. Samuti ajavad närvi artiklid, kuidas hädaabi dispetšeri vastu on algatatud uurimine, kuna too palus hädaabisse helistanud taksojuhil rääkida eesti keeles. Taksojuhid peavad ju eesti keelt rääkima! Kevadest on võimalus hakata mul koolis keeli õppima, ma mõtlen saksa, soome ja võib-olla ka hispaania keele peale. Paljud aga mõtlevad vene keele peale, sest seda on vaja. Jah, seda on vaja, kui töötad Eestis. Ja isegi siis ei tohiks seda vaja minna. See ilmselt ongi eestlaste probleem, et ollakse valmis muulase keel ära õppima, nemad aga mitte ei vaevu. Ja nii see keeleke meil käest ära antakse. Päris pahaseks ajab selline asi.
Eile oli Grete sünnipäev ning teisipäeva õhtul ütles ta mulle: "Teeme nii, et sina tegeled homme koeraga, ma võtan vastu sünnipäevakõnesid ja.." Pärast seda ma rohkem ei kuulnud, sest olin hämmingus. Nalts lugu.
Ise mõtlesin, et mul on palju rääkida, aga selgub, et ei olegi. Homme on mul üks suuremat sorti töö keeleteaduse alustes ja siis sõidan ma Pärnusse, kuhu tuleb ka Jane ning me läheme Dub FX'i vaatama. Ja Jane teeb lasanjet! Teisipäeval on foneetikas ja fonoloogias vaheeksam, neljapäevaks on vaja integreeritud kõneoskusteks teha presentatsioon Cambridge'i ülikooli kohta, siis tuleb koolis vahenädal ning vahenädala neljapäeval on morfoloogias mingi "mid-term test" ja 30. oktoober võimalus teha oma esimene eksam - keeleteaduse alustes. Kõik langeb ikka ühele ajale. Pühapäeval lubas Jane mind valima viia.
No comments:
Post a Comment