Detsembrikuu.

See, mis eile toimus, oli küll üle mõistuse.
Neljapäeval sõitsin ma Pärnusse koos isaga, käisime vanaema juurest läbi ja Martin tuli mulle järgi. Kodus on ikka väga hea olla! Üksi, suur korter, üksi. Nautisin kõike, hea oli olla, lugesin MLIAt. Ma olen sõltuvuses. Reedel kell 12 oli küünetehnik, kellel lasin teha must-punased küüned, et need läheks kokku mu laupäevase riietusega. Paraku on alati nii, et kui lakiga teha, siis hoonest väljudes on lakk alles kuivamata ja läheb nässu. Seekord juhtus sama. Tegin kodus uued küüned, koristasin üle pika aja ära enamus ruume korteris, vaatasin aastaid tagasi ära pandud barbisid ja nende asju ning tegin kanapastat, mis oli jällegi hea. Ja veetsin palju aega MLIAs.
Laupäeval oli meie kooli vilistlaste kokkutulek, 50+1. Meie klassist olid kohal vähesed, aga sellegipoolest oli kift. Algas kõik kella kolmest kontserdimajas, kus peeti kõnesid ja lauldi palju. Soovin, et Greip jääks elu lõpuni kokku. Sealt läksime pärast viite rongkäigus kooli, mina ka oma viiesendiste kontsadega. Koolis oli meil ju aasta aega remont ja kõik on uus. Natukene steriilne, nagu haigla, vahel nagu vangla. Aga muidu väga kena. Nägime oma klassijuhatajat, kes kohe riidles, et kodused tööd on tegemata. Minu ema klassi uks oli kinni müüritud. Ka mingid baarid olid loodud, kust tüdrukutega napsu võtsime. Mõned meie klassist läksid aga korraks sööma ja käisid poest läbi ning tellisime mõndadega pudeli Vana Tallinnat. Seda me seal siis lürpisime, meenutasime vanu häid aegu ja naersime palju. Õhtul läksime aga Bravosse, kuhu vaid 25.- eest sisse saime. Klubis nägime ka Mari, kes oli väga ülemeelik. Palju tuttavaid nägusid oli seal. Natuke tantsu, juua ning nelja paiku lahkusime. Põhikooliaegse klassivenna Kauriga oli meil sama teekond ees. Käisime läbi Statoilist, mulle traditsiooniline frankfurter, Kaur võttis juua. Kolm Kauri sõpra sõitsid meist mööda, ühele neist Kaur ka helistas ja sõber võttis meid peale Ülejõe poolsest silla otsast ja viis meid koju. Voodis lugesin veel MLIAt.
Suured mõtted olid Pärnus õppida, sest esmaspäevaks oli vaja teha ettekanne suulises ja kirjalikus kommunikatsioonis. Õnneks kaheminutline, seega polnud väga hullu. Tegin siis natukene seda, viie paiku hakkasime Silveri, Kärdi, Raimeti ja Katiga sõitma Tallinna poole. Käisime Märjamaa Statoilist läbi, väike frankfurer, latte ja kummikommid. Silver sõi kaks franfurterit, olin eriti kade. Tallinnasse saabuda oli jällegi nõme, sest siin on kool ja väike korter, kus on mu õde.
Esmaspäeval oli siis saatuslik päev, kus oli vaja ette kanda. Kuna olin slaidid ka teinud, siis pidin olema teine ettekandja. Õnneks aga ilmnesid pärast esimest tehnilised viperused ja paar slaidideta inimest jõudsid veel oma ettekanded teha. Lõpuks oli siiski minu kord. Rääkisin siis inglise keele ohtlikust populaarsusest, põlved värisesid, hääl värises, vehkisin kätega. Aga sain tehtud! Kui kõik korras, siis 3 EAPd käes. Kristiga rändasime siis Solarisse, et oma esmaspäevast Ben & Jerry's jäätist osta. Üks väga hea (nad kõik on tegelikult) jäätis oli allahinnatud - Cookie Dough. Aga kõik olid juba otsas! Niisiis ostsime tavalised jäätised ja järasime neid seal. Õhtul tegin morfoloogiat ja olin MLIAs.
Teisipäeviti teeme koolis ladina keelt nendega, kes seda teha tahavad. Pärast fonoloogiat jäimegi Liisi, Annika ja Kristiga kohvikusse sel eesmärgil. Üks piparmündi kakao ka. Hakkasime nagu õppima, aga juttu oli meis liiga palju ja see kõik tuli välja lasta. Roppused, tõsised teemad, naljateemad - kõike oli! Rääkisime neli tundi seal ja Kristi otsustas, et läheb ajalukku. Soovisime talle edu. Me rääkisime veel edasi ja Annika arvas, et me peaks Hessburgerisse minema. Ütlesin, et kui ladina ära teeme, siis premeerime end burksiga. Nii oligi, kodutööd valmis nigu naksti ja juba suundusime Hessi. Martin käis ka korra seal, sõi oma burksi ära, andis mulle raha ja läks minema. Annika arvas, et ta on ikka täiega kena. Indeed, he is. Siis aga tuli Liisil hull idee võtta üks pudel midagi ja minna tema juurde seda lahendama. Annika nägu tõmbas umbusklikku grimmassi, mina olin ka kahtlev. Siiski, Liisi pealekäimine kandis vilja ja hakkasime helistama, et kõiki kutsuda. Laurid, Laurad, Keristinid, Kristid, Siimud, Kaiad.. Kristi ei saanud tulla, Kerstin, Kaia ja Laura ehk hiljem, Lauri oli tööl ja mõtles ka hiljem. Siim aga oli nõus, võttis kaasa ka oma sõbra. Ostsime kolmepeale poolese viina ja jõhvikamahla. Jõudsime kohale (lasnamäele), varsti tulid Siim ja Raner ka ja hakkasime mängima mängu Joonista ja Arva, aga Aliase stiilis ehk arvamismänguna. Tuli ka Kaia, hiljem ka Lauri. Kerstin ja Laura siiski ei tulnud. Käisime kohalikus poes, ostsime veel liitri rummi ja mängisime mängu edasi. Väga palju nalja sai! Lõpeks jõime selle rummi ära mina, Siim ja Raner kolmekesi. Siim ja Lauri käisid rõdul suitsetamas, ma ütlesin midagi inglise keeles ja Siim hakkas kiunuma. Kuna ta ei ole meie grupis, pole ta mind kunagi rääkimas kuulnud. Ta oli vaimustuses, haha! Nii me siis köögis istusime ja rääkisime inglise keeles. Üks moment ma mingil põhjusel laskusin ühele põlvele, võtsin oma sõrmest emme kingitud kuldsõrmuse ning pistsin talle selle paremasse kätte. Ta läks seda vannituppa seebiga ära võtma, siis tuleb välja ja ütleb, et see kukkus kraanikausi torudesse. Ma tormasin kohale ja jõllitasin shokis seda musta auku. Siis purskus Siim naerma ja ütles, et ma oleks pidanud oma nägu nägema. Totaalne MLIA moment! Kell oli päris palju, kõik mõtlesid koju minna esimese transpordiga. Lebasime Annika ja Siimuga Liisi voodis ja rääkisime juttu. Ma jäin magama. Täna hommikul ärkasin nagu talveunest, kõrval oli seljaga minu poole Liis, kes ka parasjagu silmi lahti tegi. Ta vaatas kella, näitas ka mulle - kell oli 12.55 päeval. Küsisin, kus teised on ja Liis vastas, et läksid esimese transpordiga minema. Olin ainuke, kes sinna oli jäänud. Koristasime natuke, naersime ja läksin ka mina ära. Nüüd, kui Liis MSNi tuli, ütles ta, et tema postkastis oli kiri naabritelt, millele oli kirjutatud ÖÖRAHU ALGAB KELL 23.00! Ups.
Homme on neljapäev, mis on kole. Neljapäevad on koledad. Ja reedel on foneetika järeltöö, mida ma kindlasti ei oska. Kindlasti mitte. Nädalavahetusel ilmselt jälle Pärnusse, sest trepikoda peab koristama ja veenäidud saatma. Ning ülejäänud korteri peaks ära koristama.
Ja varsti on jõulud!