Max chillax.

Nagu näete olen ma täiesti elus! Ei saakski surnud olla tegelt, sest nädalavahetus tööl oli täitsa rahulik kui mõned päevased jooksmised ja segadused välja arvata. Pühapäeval sadas koguni vihma, et esimese raksuga tulid inimesed meie juurde varju, aga õhtul oli täiesti vaikne, et sai koristada ja niisama kakaod juua, panin taaskord vihma käes terrassi kokku ja sain märjaks.
Aga reedel! Reedel tulid mingid tüübid sinna, kes rääkisid omavahel mingit keelt ja kui nad õlut küsisid, siis ütlesin inglise keeles, et te olete sakslased, mis te ikka Eesti õlust.. Siis nad kohe peatasid mind mu sõnades ja ütlesid, et nad on hoopis Austriast. My bad. Neid oli nii mitu ja nad muudkui tellisid ikka jooke ja snäkitaldrikuid, vahel jätsid tippigi. Üks (ja pool) oli täitsa kena poiss kohe. Koristasin siis nende lauda vahepeal ja üks neist ütles, et varsti nad laulavad mulle laulu, mina võin valida ja puha. Ma naersin ja mõtlesin, et mis need purjus poisid siin jauravad. Kui lõpuks neile hunniku tekiilashotte ja mõned Vana Tallinna shotid viisin, siis läkski laul lahti.. ja veel nii hästi! Loomulikult osutusid nad a cappella grupiks. Aga no sellist asja ei kujutanud ma elu sees ette, super lihtsalt! Voices Unlimited Austriast. http://www.voices-unlimited.at/
Pärast tööd sain ma nendega veel rannas kokku ja rääkisin juttu enne, kui nad SunSet'i läksid. Pühapäeva hommikul tulid nad hommikust sööma ja hüvasti jätma, sest, loomulikult, läksid nad ära. Miks nad olekski pidanud kauemaks jääma, mul ju oli kolm vaba päeva tulemas, millal oleks saanud nendega hängida ja.. Ei, lahedad tüübid, nalja sai ikka küll.
Esmaspäeval ma otsustasin, et ma lähen linna pildistama. Ma ei tea mida, aga midagi! Terve see nädal pean iga päev pilti tegema, nii ma enesega kokku leppisin. So far so good. Aga esmaspäeval käisin ma enne linna minekut poes. Seljas mu lilleline kleidike, karta oli, et mingi purjakil jorsi tähelepanu tõmban. Nii ta mind piilus riiulite vahelt kui lõpuks mulle ette astus ja ütles: "Kuule, sa oled muidu vaba vä?" Ma hakkasin naerma ja küsisin, mis küsimus see selline on. Ta küsis veel korra, ütles, et tahaks mu numbrit ja välja minna, ma hakkasin talle meeldima. Ma ei taha ebaviisakas olla, õnneks sain end viisakasti välja keerutatud. Aga naersin veel pikka aega. Linna minnes sõitis tagant kõrvale klassiõde Mari, kes läks parasjagu paralleelikaga Ingeriga kokku saama. Siis tuli vastu meile mingi poiss ja küsis, kas ma nukku ei taha, see on kingitus mulle. Võtsin selle vastu, aga see jäi Mari juurde ta kassile mänguasjaks. Just Mari juures me kolmekesi lõpetasimegi, sõime kooki ja šokolaadi, jõime kohvi ja veini ning rääkisime väga elulistel teemadel.



Õhtul proovisin veel Ingerit oma pakiraamil sõidutada. Natukene tuli välja ka, aga enamuse ajast oli siiski väga vänderdav sõit ja hirm, et käime kohe käna.
Täna läksin ma randa ja sain omale veidi jumet. Ja randid on mul ikka, pole sellest naisterannas käimisest mingit kasu! Tuul oli ka täna nõks liiga tugev, rannast lahkudes oli lina juba liiva alla mattunud, rääkimata minust, kes ka üleni liivane oli. Käisin promenaadi lõpus ära ja nägin korra Marit ja Merkat rannas, ostsin ühe juice slushie ja paningi ära kodupoole, käisin veel Port Arturist ka läbi. Kodus libistasin ära mõnusad külmad Corona ja Tuborgi. Njäms!

Breakfast.

Juice slush.

Bike, millega ma ringi kiman.

VS.

Homme saan kokku siis algklasside aegse klassiõe Mari-Liisiga ja läheme ilmselt sushit sööma ning räägime vanadest aegadest. Me pole ka miljon aastat jällegi näinud üksteist. Neljapäeval ja reedel jälle tööl, mõte oli nädalavahetuseks Tallinnasse minna, aga jääb vist ülejärgmisesse nädalavahetusse see.
Aga esmaspäeva hilisõhtul tuleb emme! ^^