Positiivsemal noodil.

Perfect timing sellisel laulul välja tulla. Sõnad ei saakski rohkem täppi minna. Olgu tänatud Hans-Ashton, et selle oma Facebook'i seinale pani!

Üldiselt on nii, et registreerin vaikselt ainetesse koolis, sest juba esmaspäeval läheb see trall kõik ju jälle lahti. Hispaania keele võtsin, seda juba kirjutasin. Aga ainepunkte on vaja kokku ajada, et võtan vist jooga ka. Mõned võtsid veel. Muidu oli mõte aeroobikat võtta, seda ehk mõni teine kord siis. Ega see mulle rohkem teadmisi ilmselt juurde ei annaks, kui me just lihasgruppe ja luid ei hakkaks õppima, siis saaks need eesti keeles ka selgeks. Aga jooga oleks hea, saaks ennast liigutada, lihtne pidi olema ja 3 EAPd kotis nigu naksti! Jama on see, et kuna ladina keel jäi eelmine semester tegemata, ei saa ka sel semestril ladina keel II-te võtta, mis tähendab, et jääb selle ainepunktid ka saamata. Tahaks maailma usundeid võtta, aga sellel pidi nii kirves eksam olema, et ai ja oi. Teatavasti, kui mingi asi tundub raske, jookseb Britta vastassuunas.
Täna hommikul poole kaheksa paiku oli päris hea nali. Olin vaevu unes ja kuulsin, kuidas keegi koridoris väga valjult oma jalgu trampis. Mõtlesin, et issand, kes see nii teeb. Natukese aja pärast astub keegi mulle korterisse sisse, uks oli lukust lahti. "Okou! Kes see on?! Martin? Tal pole ju autot enam, kuidas ta..?!" Mõtlesin isegi juba, et naaber tuleb miskipärast riidlema, aga ei saanud ise ka selle mõtte loogilisusest väga aru. Vaikselt siis lähen esiku poole - seal on minu isa, kes tuli navigatsiooniseadme juhtme järgi! Väike sokk oli, tilluke auk sees.
Homme siis jällegi üks meeliülendavalt lõbus rongisõit Tallinnasse ja siis hakkan viivuks kohukeseks.