Eelmises postituses siin hõiskasin, et ühe õppejõu ained jäävad ära, aga selgus, et siiski mitte. Kuna see vulkaan, mille nime mitte keegi peale islandlaste hääldada ei oska, möllas, ei saanud ta kuskile lennata ja tunnid toimusid. Esmaspäeval ma ei käinud, sest hommikuti kell kaheksa ma ei satu meie õpiblabla keskkonda, et lugeda kirju. Emm ja David ka ei saanud oma Helsingi lennule, sest see tühistati. Nii nad lahkuvadki esmaspäeval. Thanks, volcano, nats üle nädala puhkust neile juurde! Täna emmega siin Pärnus olime tublid - koristasime rõdu, trepikoda ja õues oma haljasala. Eile käisin ma haiglas jalast röntgenit ka tegemas, tulemused saab alles ilmselt aga järgmine nädal. Seni mökerdan Fastumiga ning seon elastiksidemega.
Nädala tippsündmus oli Annika sünnapidu muidugi! Pikalt plaanimist ja arutamist ja veits salatsemist eelnes sellele neljapäevasele üritusele. Kahjuks ei läinud kõik nii sujuvalt, kui oleks võinud. Note to self: järgmine kord planeeri paremini! Emme tõi kunagi mulle kaartide komplekti ning sealt valisin talle täpselt sobiva kaardi, mille peal olid erinevad kingad ning nende nimed. Päris geniaalse riimi mõtlesin ka. Kinkisime nimelt Solarise kinkekaardid talle ning riim oli "If you ever get the blues, take these giftcards and buy some shoes!" Tänud Kaiale, kes ilusa käekirjaga selle kaardi sisse kirjutas. Ja ühe armsa koogikese ka, kuhu ühe ilusa roosa küünlakese torkasin. Too õhtu nägi ringi rändamist vanalinnas ning erinevates kohtades peatumist - Noorus, Hell Hunt, Embassy, Valli Baar, Hollywood, Taco Express. Noorusesse läksid paljud meist esimest korda. Sinna soovitas mul minna kallis Sandra. Seal on selline nalts, et 70.- eest saab hunniku shotte - 5-7 koguni. Paraku on need nagu morsid. Hellas Hundis istusime isegi päris pikalt. Ka Sass Henno oli seal, tema käest pidin saama ühe kaardi, millega saab sellisesse kohta nagu Noku; otsustasime aga, et sinna seekord ei jõua. Loomulikult pidime käima ka ära Embassys, sest näiteks Liis ja Annika ning niimõned teisedki polnud seal käinud pärast seda, kui seal väike remont või restaureering toimus. Üldiselt polnud nad seal ammu käinud. Ja need isegi pole peamised põhjused, miks sinna läksime. Läksime, sest sinna peab minema! Seal tegime ühe shoti kokaiini ning kohustusliku grupipildi. Enne klubi astusime mõndade tüdrukutega läbi Valli Baarist, et teha üks kohutaivam shot maailmas - millimallikas. Kurk kõrvetas veel pikalt pärast seda. Klubisse oli Kerstin meile sebinud Pack The Place flaierid ning õnneks olime ka piisava ajavaruga seal kohal. Sai ikka tantsitud ka kõvasti, missiis, et võib-olla on mu pahkluus mõra. Klubi pandi kinni eriti vara, juba poole nelja paiku. Annika ja Kristina olid pikaks ajaks kadunud suitsuruumi. Rääkisid juttu mingite ameeriklastega. Oli vaja teha aega parajaks, loomulikult läksime Taco Expressi. Neljast tüdrukust olime jõudnud juba ilma jääda ning Siimgi ei viitsinud meiega enam oleskleda ning seadis sammud kodu poole. Võtsin ühe latte, mis oli kohutav - tundus, et see oli tehtud vanaks läinud piimast. Will Smith (päriselt, ühe ameeriklase nimi oli Will Smith, ma nägin ta dokumenti) ostis mulle uue. Teiste nimed olid Chris ja Marlon. Tacos istusime kaua, kuni aeg sai parajaks ning võisime haarata bussid-trammid, et koju sõita. Annika, loomulikult, kasutas oma kulumatut fraasi "I'm a little princess, I don't do *insert actions of common folk here*!" ning haaras takso. Koju jõudsin veidi enne seitset ja otsustasin, et ei lähe magama, sest meie endine kursaõde, Kristina, oli saanud mu nõusse, et ma hommikul kella kümne paiku läheks kuskile mingit inglisekeelset reklaami lindistama. Siiski, niisama istuda ju ka ei saa ning internetis ei viitsinud kolada; tõmbasin end oma tugitooli krussi ja lasin silma kolmeks tunniks looja. Siis sain aga Kristinalt sõnumi, et ei olegi minu teenuseid tarvis. Vaatasin siis busside aegu ja hakkasin asju kokku panema ning läksin üheteistkümnese bussiga Pärnu poole. Jube röövimine ikka, 110.- bussipilet! Saan aru, et kiire ja mugav (tegelikult isegi mitte nii väga mugav, rongis palju rohkem ruumi liigutada ning pikutada), aga ma olen ikkagi vaene tudeng! Andke andeks, et ma ei sõitsin valel päeval (laupäeval oleks 50.- eest saanud)! Juba linnas kohtusin ema ja Davidiga, käisin Port Arturis ning ostsin endale pika sooja pehme juustusaia ja panin selle kohe nahka. Kodus on hea olla!
Nüüd mõned pildid neljapäevast:
No comments:
Post a Comment