Thursday, 29 April 2010
Kolm viimast tükki šokolaadi.
No tere! Väga midagi polegi rääkida peale selle, et teisipäeval helistasin siis arsti juurde ja uurisin, kas ka mu röntgeni tulemused on olemas. Olid - ei midagi! Muide, olen teile kõigile valetanud! Alles homme saab mul jala väänamisest mööda kolm nädalat. Igatahes, jah, röntgen ei näidanud ühtki viga mu jalas. Rääkisin siis selle tädiga seal, kes kõnedele vastab ja nii, et mis probleemid mul on ja mille üle kurdan ja ta ütles, et tõsise trauma puhul lähebki paistetus alla umbes kuu pärast. Soovitas mul osta jäägeeli ja sellega määrida ning jalga ülal hoida ja sellele mitte väga survet avaldada. Hmm, kas surve võiks olla see, kui sprindiga trollile jooksen või klubis tantsu löön? Äh, ei usu! Geeli ostsin ja mökerdan sellega truult, aga koormuse mitte avaldamine ei edene väga hästi, sest vaja ju koolis, poes ja koeraga käia. Ega siis elu seisma saa jääda selle pärast. Vot. Tore lühike sissekanne selline, vahelduseks pikkadele. Pealkirja kirjutamisest on pikk aeg möödas ning šokolaad on ammu läinud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
mulle öeldi mu põlve kohta sama. määri ikka kreemiga ja väldi liigset koormust! ahjaa... tegelikult mainiti seda ka, et kui sporti tee, siis kanna mingit sorti tuge. :P
ReplyDeleteOooh, mul põlvega samuti jamad, paar aastat tagasi sai liiga tehtud. Vahel reageerib ilmale ning annab end tunda. Korralikku sporti pole ma juba ammu teinud. Mul ka põlve jaoks kaitse olemas, jap. Ja praegu pahkluu ümber ka tugi. Loodan siiski, et varsti saab korda; praegu teatud nurga alla liigutades on veidi valus.
ReplyDelete