Kui kass kodust ära läheb, on hiirtel pidu.*

NB! Täiendasin eelmist sissekannet, sest üks oluline nädala sündmus jäi kirja panemata suures pühadetuhinas!

Tänases sissekandes tahaksin uhkeldada oma tragidusega. Vaatamata sellele, et tõusin võib-olla kuskil poole ühe paiku, panin ma kohe laari pesu pesema ning tegin omale kohvi, lugesin ajalehte ja.. jälle oli seal mingi teema laste füüsilise karistamise keelustamise kohta. Ja seal torkis silmamunna selline fraas nagu "laps ei ole vanema omand" või midagi säärast. Kelle oma siis? Et ei olegi kellegi omand või? Miks? Sest omandada saab vaid raha eest? Siis võiks öelda, et on ju ikkagi lapsevanema omand, sest lapsevanemad käivad oma laste eest välja oi-KUI-palju raha! Rääkimata veel emadest, kes neid veel 9 kuud enda sees tarivad ja siis oma hargivahesid rebestavad nende ilmale toomisega. Ma ütleks küll, et kohe päris lastevanemate omandid on need lapsed! Anyway.. kohe hommikul tekkis mul ka lõunasöögi idee, sest vanaema pani reedel liha kaasa meile. Siis otsustasin, et lõigun nad tükkideks ja valmistan koos, ÜLLA-ÜLLA, riisi ja juurviljaseguga. Vahepeal surfasin netis ja hakkasin juba tegema süntaksi Task 3-d. Ütlesin Gretele: "Palun pese pott ära, ma tahan varsti süüa tegema hakata." Näete, ütlesin 'palun' ilusti. Nüüd hakkan teile rääkima, kui lapsik on minu 28-aastane väikeõde. Ehk arvavad mõned teist, et hoopis mina olen lapsik või äkki me mõlemad oleme lapsikud, aga.. my side of the story is here. Õppisin vahepeal edasi ja kuulsin, et ta seal köögis midagi toimetab, kuulsin isegi, kuidas ta sellesse samasse potti vee lasi. Tegi omale salatit, okei. Käisin vahepeal köögis, nägin, et pott oli kraanikausis, Fairy-vahuse veega täidetud. Sama targalt jalutasin sealt jälle minema, lootes, et kui ta on ära söönud, tegeleb potiga. Läksin veel kööki, panin uue masinatäie pesu pesema ning eelmise kuivama ja ütlesin veel korra: "Palun pese nüüd pott ära." Selle peale sain vastuseks: "Pese ise, Sämmi puder oli seal sees, mina pole sellest söönud." Ma ei öelnud midagi, läksin tagasi oma süntaksi juurde. Mõne aja pärast olin aga jälle köögis, pott ikka kraanikausis. Küsisin siis, et kas ta peseb ära selle. Vastus oli ei, sest ikkagi tema sellest ei söönud, vaid tegi oma heast südamest Sämmile süüa sellega. Ütlesin, et Sämmil on oma söök, andku seda. Ta ütles, et Sämm ei taha seda. Ütlesin, et okei, aga miks sa siis ei pannud Sämmi kaussi seda putru ja potti ära ei pesnud? Ütles, et ta juba kaks päeva teeb samast potist talle putru, ta ei näe mõtet vahepeal selle pesemisel. Ütlesin, et aga pese siis nüüd see ära, ma tahaks seda kasutada, sa võiksid arvestada, et meil on vaid üks pott ja et mul on ka seda vahel vaja. Ütles jälle, et tema sellest ei söönud, tegi heast südamest Sämmile süüa ja et mina võiks selle hoopis ise ära pesta. Kas nüüd oleks paslik avalikustada need pildid tema pesemata nõudest, mis alati kraanikausis ja kapiäärel on? Naah, liiga vara veel. Ütlesin siis, et ma ju ei ole ta ema (nagu ta korduvalt väitnud on), et tema eest ära pean tegema. Siis ta ütles, et ta ei kuula mind enam. Ma rääkisin edasi muudkui, samal ajal kui tema korrutas: "Terroriseerimine... terroriseerimine... terroriseerimine....." Ütlesin, et ma pean praegu praktiseerima, sest kui kunagi saangi lapsed ja neid füüsiliselt karistada ei või, pean ju asjad sõnadega selgeks tegema. Aga kui isegi oma täiskasvanud õele ei tee asju sõnadega selgeks, mis siis veel lastest rääkida? Pesin selle poti siis ära, sest kõht oli juba täitsa tühi. Ja nüüd laskusin ma sellele tasandile, kus jätsin poti, panni, oma taldriku kraanikaussi ja jäägu need siis tema hooleks. Ütlesin ka talle, et nagu küla koerale, nõnda koer külale. Kuigi mul on halb ja süümekad tekivad, kui kraanikaussi vaatan. Püüdsin võimalikult vähe asju määrida. Täitsa söödav söök tuli iseenesest. Peaasi, et mulle maitseb, eks, siis on hästi kõik. Pean nüüd nii kokkuhoidlikult elama, kui võimalik. Pankrot paistab. Kuigi reedeks on plaanitud juba välja minek kursakatega. Peab aga tegema nii, et raiskan minimaaaaaalse summa! Ja siis laupäeval sõidame Martiniga Pärnusse, sest emm ja David tulevad ning aitame neid natukene kevadtalgutel.
Grete läks välja ja ei tulegi vist ööseks koju. Jepii! Saan hommikul rahulikult köögis kolistada ilma et peaks muretsema, et Grete und häirin. Üldsegi on hea rahulik olla, sest Grete käib alatihti korteris ringi omaette rääkides, koera peale nähvates ja oma "naljade" üle naerdes. Ausaltöeldes on mul temast isegi veidi kahju. Ohh! Ja siis tema stereotüpiseerimine.. eile oli telekas see tahan-eurovisioonile-muidu-suren-või-muu-selline kordussaade ja Grete ütles, et minu sõbrad räägivad nii, nagu seal Avandi rääkis, et see nii tüüpiline tiinekate moodi rääkimine. Kui vihastasin ja ütlesin, et ei, minu sõbrad räägivad nagu intelligentsed täiskasvanud inimesed, ütles ta, et ma just praegu rääkisin nii. Ja väidetavalt ma mossitan.. KOGUaeg. Oi, jah.

*Elar Toomsalu. Tervitused! ^^